Korraldav Üks: ainus Vaim. - Ühe universaalse kujundi kosmoloogiline tõlgendus. Kõik sümbolid, alates iidsetest mõtetest kuni kvantajastu teadvusväljani. #992535

Iga ajastu on otsinud sõnu, et kirjeldada seda, mis jääb vahetult tajutavast kõrvale, seda, mis liigutab elu seestpoolt ja korraldab reaalsust väljastpoolt. Üks neist sõnadest, üks vanimaid ja püsivamaid, on „Vaim“. Paradoxaalselt aga kehtib, et mida rohkem seda sõna kasutatakse, seda vähem seda mõistetakse. See on termin, mis on üle koormatud ajalooga, kujutistega ja metafooridega; mõiste, mis ähvardab pidevalt kõiguda tähenduse ülekülluse ja täieliku ebamäärasuse vahel.
Käesolev raamat käsitleb seda küsimust radikaalsest vaatenurgast: kas on olemas selline Vaimu kontseptsioon, mis oleks tänapäeva maailmas usutav, rangelt põhjendatud ja filosoofiliselt kaitstav? Selle küsimuse vastamiseks liigub tekst mitmes etapis, mis peegeldavad mõõtmeid, mida see mõiste on sajandite jooksul läbinud.
Teekond algab keele piiride analüüsiga: kuidas rääkida Vaimust, kui meie kategooriad tulenevad materiaalsest kogemusest? Seejärel liigutakse edasi suurte religioossete ja filosoofiliste traditsioonide juurde, tuvastades sügavaid sarnasusi ja otsustavaid erinevusi. Raamat käsitleb ka teist teed – sisemise kogemuse teed –, näidates, et ühtsuse ja avatuse intuitsioonid ei ole tingimata religioossed, vaid fenomenoloogiliselt kirjeldatavad.
Teine osa uurib eituse, piiride ja vaikuse rolli: tunnistades seda, mida Vaimust ei saa öelda, on võimalik vältida selle reetmist lihtsustustega. Selles etapis avardub arutlus teaduse suunas: füüsika, infoteooria, neuroteadused ja teadvuse uuringud muutuvad vahenditeks, mitte dogmadeks, et kujutada ette mudelit, milles Vaim ei ole üleloomulik olemus, vaid struktuuriline põhimõte.
Lõplik hüpotees on, et individuaalset teadvust võib vaadelda kui laiemast väljast tulenevat kohalikku modulatsiooni: teadvuse või sügava teabe välja. See ei ole ilmutatud tõde ega ka valmis teaduslik teooria. See on filosoofiline võimalus, mis kerkib esile kogemuse, mõistuse ja teaduse ristumiskohast. Seega kutsub see raamat üles kahele tegevusele: lammutama seda, mida me arvasime Vaimust teadvat, ja püüdma seda täpsemalt uuesti üles ehitada.