Säravate meelte põimumine. - Carl Jungi kollektiivse alateadvuse ja David Bohmi kvantteooriate üllatav seos universumi tervikliku nägemuse suhtes. #882288

Süvapsühholoogia ja kvantfüüsika vahel on salajane, peaaegu salapärane seos. Kaks 20. sajandi suurt mõtlejat, Carl Gustav Jung ja David Bohm, kutsusid meid uurima kollektiivse alateadvuse ja kaudse Universumi sügavusi, avades nägemusi, mis on suunatud inimpsüühika transtsendentaalsele territooriumile ja kosmose enda peenele korrale.
Carl Jung, Šveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia teerajaja, tutvustas kollektiivse alateadvuse kontseptsiooni. Jungi sõnul jagab indiviid arhetüüpide, sümbolite ja sügavate kujundite aare, mis kõlavad inimkonna kollektiivses hinges. Jungi jaoks ei ole me lihtsalt isoleeritud indiviidid, vaid oleme sukeldunud ühisesse psüühilisse pinnasesse, mis seob meid esivanemate mineviku ja inimese igavese tantsuga.
Näiliselt kaugest, kuid müstiliselt üksteist täiendavast perspektiivist leiame David Bohmi, teoreetilise füüsiku, kes on tuntud oma panuse poolest kvantfüüsikasse. Bohm pakkus välja idee kaudsest universumist, milles reaalsus ulatub osakestest ja klassikalistest füüsikaseadustest kaugemale. Bohmi jaoks on universum kootud peenest korrast, milles iga osa on otseses ühenduses tervikuga, tervikuga, mis eksisteerib väljaspool inimvaatluste piiranguid.
Kuigi need kaks geeniust kuuluvad erinevatesse kognitiivsetesse sfääridesse, märgime, et nende teooriad liidetuvad ja ühinevad, luues filosoofiliste ja metafüüsiliste ideede sümfoonia. Mõlemad autorid kasvatasid sügavat uudishimu transtsendentse igatsuse, inimhinge saladuste uurimise ja universaalse tähenduse otsimise vastu.
Nii Jungi kollektiivne alateadvus kui ka Bohmi kaudne universum rõhutavad kõigi asjade omavahelist seost, paljastades nähtamatu ja ühendava universaalse tasandi olemasolu, mis läbib meie reaalsuse kõiki aspekte. Raamatu eesmärk on uurida meie seost selle nähtamatu universaalse korraga.
Jung ja Bohm pakuvad oma valgustatud sõnadega meile võtmeid tundmatute maailmade juurde pääsemiseks, sõnu, mis äratavad meie meeli, panevad meie meeled liikuma ja sunnivad meid esitama ebamugavaid, kuid elulisi küsimusi: Mis on inimeste tõeline olemus? Kuidas me suhestume meid ümbritseva universumiga? Kuidas saaksime paremini mõista oma kohta selles kosmilises avaruses?
Jungi ja Bohmi teoseid uurides kohtame erakordseid tsitaate, mis äratavad ja toidavad meie teadmistejanu ja intuitsiooni. Jung kirjutas oma essees "Arhetüüp ja kollektiivne alateadvus": "Kes vaatab väljapoole, näeb und, see, kes vaatab sissepoole, ärkab". Need sõnad inspireerivad meid vaatama näivusest kaugemale, süvenema inimhinge sügavustesse.
Bohm seevastu andis meile ainulaadse ülevaate reaalsuse olemusest, väites: "Kõige sügav kord läheb kaugemale osakestest, nende vastastikmõjudest ja füüsikalistest seadustest."
See väide sunnib meid käsitlema universumit kui elusorganismi, mis on ühendatud mõeldamatul ja veel uurimata viisil, universumiks, milles kvantfüüsika määrab meile "vaatlejate" otsustava rolli. Samas kutsub Jung meid vaatlema iseennast läbi individuatsiooni ehk oma "mina" otsimise.
Võrreldes Jungi teooriaid kollektiivse alateadvuse ja Bohmi teooriate kohta kaudse universumi kohta, suudame paljastada nende kahe vaatenurga ühised filosoofilised ja metafüüsilised aspektid, mis esmapilgul näivad kuuluvat eri valdkondadesse. See raamat kutsub meid küsima endalt fundamentaalseid küsimusi eksistentsi olemuse, meie elu mõtte ning meie sisemaailma ja välise universumi vahelise seose kohta.